Lahmid. Kas sina ei usu elus millessegi?

oh sa vaene laps. ära usu astronoomi juttu.
usuhullude kamba riiklik doteerimine?
riik doteerib väga paljusid asju, mille olemasolu sa usud vaid sellepärast, teised on sulle sellest rääkinud.
sedasama Vällikut doteerib ka riik.

vällik valetab nii et suu suitseb. käi ikka kirikus! ma ise olen tegelt ateist, aga tean, et usuõpetus on hea. selle vastu on ainult horoskoobi-meistrid ja nõukogude ajuloputuse läbinud lollid kommunistid.

Kaimar: ei. arvamust avaldan. paluks mulle üks mõistuslik, kontrollitav ja potentsiaalselt ümberlükatav väide ülima olendi eksistentsi kohta. ja kui te sel teel juba olete, siis ka mõni ennustus mida sellise teooria baasilt on võimalik teha.

mihk: Jah, teaduslikud väited (astronoomias näiteks) on kontrollitavad ja ümberlükatavad. Võtmesõnaks on siin ümberlükatavad. Usu puhul see nii ei ole. Ma usun näiteks seda, et Maa on ümmargune. See väide on kontrollitav ja potentsiaalselt ümberlükatav.

tõesõna: Milles seisneb Välliku valetamine? Fakte paluks. Ju ma olen siis horoskoobi-meister :)

Sa kirjutad: "usk on mõistuse alistumine ja teadmiste kapitulatsioon ning sellel ei ole kohta koolis".

Mina küsin - kas sina ei usu millessegi? Defineeri usk - st mida sa pead antud kontekstis usuks?

Uuri teaduse teoreetilist poolt. Metateadust, kasvõi. Uuri, kuivõrd on teadus tõsikindel teadmine ... või on pigem tegemist siiski usuga.

Ma ei ole ise usundiõpetuse poolt, pigem vastu. Mind häirib see, et õpetus jääks suure tõenäolisusega ühekülgseks; eetikat aga saab õpetada mitmel efektiivsemal moel kui usundiõpetuse raames. Samas ei meeldi mulle aga selline lahmimine.

Võinoh ... ma ei hurjuta sind lahmimise pärast. Minu seisukoht on, et sinu seisukoht on lahmiv.

Miks peaksin mina usku defineerima. Tõendamiskoorem ei lasu praegu sugugi minul. Mina esitasin väite ja kui keegi ütleb, et see on vale, siis peaks siiski tema oma väiteid põhjendama.

Pada sõimab katelt. "Uuri teaduse teoreetilist poolt", kas sa arvad, et täna oli esimene päeva, kui ma selle teemaga kokku puutusin? Loomulikult ei ole teadus, enamjaolt, tõsikindel teadmine aga see lause näitab, et sa ei saanud aru minu kommentaari sisust.

Aga natukene selgituseks, Iga isiku individuaalse usu, maailmavaate või lemmik värvi vastu ei ole mul midagi aga nii kui asi läheb grupiviisiliseks on kuri karjas. Institutsionaliseeritud usk on kõige kurja juur...

See, mida igaüks oma kodus teeb on igaühe oma asi. See võib mulle närvidele käia aga see on juba minu probleem. Riiklik usuõpetus aga ületab selle piiri ja see on juba tõsine probleem.

Lõpetuseks mõnevõrra kooliteemaline tsitaat mu lemmik agnostikult:

Any doctrine that will not bear investigation is not a fit tenant for the mind of an honest man. -- Robert G. Ingersoll (1833 - 1899)

Ma olen nõus sinu põhiliste seisukohtadega, kuid siiski - sa väidad midagi usu kohta. Sa teed seda üldistavalt, seega käib sinu väide usu kui sellise kohta, mitte ainult selle usu kohta, mis meie riigis kõige populaarsem. Nonii ... kui su väide käib usu kohta üldiselt, siis ei ole koolis kohta ka loodusteadustele. Näiteks.

tase. kas kuidagi riiklikult lollust, laiskust ja rumalust ei saa ära keelata?

Teadus on enamjaolt väidete kogum, mida nimetatakse teooriateks. Neid teooriaid tuleb pidevalt kontrollida, ümber lükata ja uusi püstitada. Mõnikord tundub mõni teooria nii kindel, et seda hakatakse nimetama seaduseks. Newton näiteks. Aga võta näpust, ei olnudki õiged tema väited. Tuli Einstein ja ütles, et Newton oli lähedal aga mitte päris.

See ongi teadus, pidev areng kontrollimine ja ümberlükkamine. See eeldab teravat vaimu ja lähenemist ala "Ask every question, question every answer".

Kuniks aga pole asju ümber lükatud, tuleb neisse uskuda.

Jah, ma usun näiteks relatiivsusteooriasse. Mitte, et ma arvaksin, et tegemist on absoluutse tõega vaid pigem sellepärast, et see kirjeldab olemasolevat maailma ja kogemust küllaltki täpselt aga kindlasti mitte täielikult. Kui keegi selle põrmustab (tuleb asemele stringiteooria, M-teooria või hoopis midagi muud), siis olen ma rõõmus, sest inimkond on jälle oma teadmistes sammukese edasi astunud. Kindlasti pole ka uus teooria lõplik tõde.

Kui ma üritaksin aga põrmustada kellegi usku jumalasse ehk üleloomuliku jõudu, siis paremal juhul see ei õnnestu ja halvemal juhul aetakse mind teibasse.

See võibolla ongi nende uskumiste peamine vahe, et üks üritab olla lõplik tõde (peale minu ei tohi sul olla teisi hallutsinatsioone) ja teine vaid maailma kirjeldus nii nagu me seda täna mõistame.

Teadus kui usk ei luba samuti teisi uske oma kõrvale. Näiteks usku jumalasse.

Kas sind ei aetaks teibasse, piltlikult väljendades, kui sa relatiivsusteoorias kahtled nende avastuste baasil, mis praeguseks tehtud on ja mis näitavad teoreetilist võimalust relatiivsusteooria mittekehtimiseks ning mida hetkel veel ei ole võimalik ka ümber lükata?

Mida ma tahan öelda - opereeri mõistega "usk" väga ettevaatlikult. Selle alla mahub palju erinevaid mõisteskeeme ning usu kohta esitatud väiteid ei pruugi kehtida kõigi nende skeemide jaoks.

priit. kust sa võtad, et maakera on ümmargune? seepärast, sulle on sellest räägitud ja on ka pilte näidatud ning mingid vennad on teinud arvutusi. ühesõnaga ajuloputust tehtud. miks sa usud neid? äkki nad valetavad ja tegelikult on maakera lapik.

Mihk: sa vist eriti ei mõtle mida sa räägid. oleks siis mind kimbatusse pannud ja väitnud, et Maa on universumi keskpunkt, siis oleks seda raske isiklikult tõestada. Maakera ümmargususe tõestamine on jõukohane igale inimesele. Mina usaldan aga inimesi ja ei vaevu seda ise tegema. Minule piisab sellest http://www.thenagain.info/W... ja sellest http://bike.azimuut.ee/news... ja sellest http://et.wikipedia.org/wik... ja sellest http://en.wikipedia.org/wik...

Kaimar: "Teadus kui usk ei luba samuti teisi uske oma kõrvale." --- Palun täpsusta, kust selline info pärit on. Vatikanis on astronoomid ja paljud teadlased on usklikud. 400 aastat tagasi olid pea kõik teadlased usklikud. Nii, et palun täpsusta kust selline väide pärineb.

"Kas sind ei aetaks teibasse, piltlikult väljendades, kui sa relatiivsusteoorias kahtled nende avastuste baasil, mis praeguseks tehtud on ja mis näitavad teoreetilist võimalust relatiivsusteooria mittekehtimiseks ning mida hetkel veel ei ole võimalik ka ümber lükata?" --- Kahjuks minu intellektuaalne baas ei võimalda relatiivsusteooria alussambaid kõigutada (ma olen proovinud aga mu IQ lihtsalt ei küüni sinna maale) aga õnneks on palju inimesi, kes seda teha suudavad. Kui see nii ei oleks, siis on kaks võimalust: 1) teooria on õige ja kirjeldab maailma täielikult või 2) ei ole piisavalt vaatlusandmeid või ajumahtu, et olemasolevat edendada. Üliharva on tegemist juhuga 1. Tänapäeva teaduses seisab iga järgmine teooria oma eelkäijate õlgadel. Jah juhtub ka nii, et mõni teooria või pigem hüpotees on omadega täiest rappa läinud ja tuleb maha kanda viimasest ajast neid eriti ei meenu aga varasemast küll (flogiston, eeter). Aga, et sinu küsimusele vastata, siis ei. Tänapäeva ühed väljapaistvamad teadlased on need, kes tegelevad relatiivsusteooria "sammaste kõigutamisega". (http://en.wikipedia.org/wik... ja http://en.wikipedia.org/wik...)

"Selle alla mahub palju erinevaid mõisteskeeme ning usu kohta esitatud väiteid ei pruugi kehtida kõigi nende skeemide jaoks." --- Kui see jäi arusaamatuks, siis ma ei tea kuidas aidata: See võibolla ongi nende uskumiste peamine vahe, et üks üritab olla lõplik tõde (peale minu ei tohi sul olla teisi hallutsinatsioone) ja teine vaid maailma kirjeldus nii nagu me seda täna mõistame.

Kui "Vatikanis on astronoomid ja paljud teadlased on usklikud" siis ei kehti ju ka see, et usk (a la kristlus, budism) keelab teisi "hallutsinatsioone", sest ka teadus, nagu nenditud, on hetke parim võimalik kirjeldus, kuid ei pruugi olla / ei ole lõplik. Nii teaduslikesse teooriatesse kui jumalasse usutakse. Sa ei saa väita midagi nii radikaalset, nagu sa väidad päris alguses, usu kohta üldiselt. Sellest tulenevalt ma palusingi defineerida usk, mida sa silmas pead. Ühe erinevuse väljatoomine kahe erineva usu-mõiste vahel ei ole defineerimine.

Proovi aru saada, et üks põhineb vaatlustel, üritab nähtut seletada, on ümberlükatav ja teeb ennustusi, et kuna teooria ütleb nii siis peaks see asi olema naa. Kui ennustused paika ei pea tuleb uus teooria mis vaatlustega paremini sobib (Newton -> Einstein)

Teine põhineb aga dogmadel ja seega ei kuulu arutamisele. Kui sa siin vahet ei näe, siis on edasine jutuajamine suhteliselt mõttetu. See ei ole "üks" erinevus see on nende asjade põhiline olemus.

"Sa ei saa väita midagi nii radikaalset, nagu sa väidad päris alguses"

Vabandust, et ma luba ei küsinud. Tegelikult ei jõua me selle lobaga kuhugi nii, et see on siin mu viimane postitus.

üks mu õppejõude ja tallinna ui praegune rektor alar laats oli enne teoloogiasse sukeldumist astronoom. ta ütles, et rahvusvahelistel konverentsidel jõlkus seal ringi päris arvestatav hulk jesuiite. ja lisaks ärge unustage, et universum ja piigpäng on tore kyll, aga esimese umbes viie sekundi kohta ei oska keegi miskit öelda.

Tõendid puuduvad nii ühes kui teises suunas, seega ei ole mõtet siin ennatlike järeldusi teha.

Not enough data for meaningful answer.