OMG!

Ärge mind nüüd ebaõnnestunud spekulandiks pidage. Lihtsalt ühel tuttaval jäi üle ja otsustasin teda aidata. Metallica on üks raskemat muusikat viljelev ansambel, mis esineb 13. juunil Tallinna Lauluväljakul. Päris popp ansambel on. Näiteks USAsa on müüdud plaatide osas RIAA kõigi aegade edetabelis 18. kohal. Kui huvi on võtke muga ühendust mailitsi. priit ätt kallas punkt biz.

Praegu kuulan Scream Bloody Gore Death

Kui ma seda plaati 1987 aastal esimest korda kuulasin, siis ma ei teadnud, mis asi on death metal ja, et minu käes on üks selle muusikasuuna alustalasid. Kui plaadi esimest korda läbi kuulasin, siis mõtlesin, "oh, mida?" Kuid pärast paari kuulamist jõudis asi kohale ja ma olin konksu otsas. Esialgu oli Death minu jaoks täiesti piiri peal, kuulasin sellelt plaadilt peamiselt tantsulugusid nagu Zombie Ritual, Evil Dead ja vähemal määral Infernal Death. Tänaseks on Scream Bloody Gore minu jaoks plaat, mida kuulata stressi maandamiseks ja "akude" laadimiseks. Scream Bloody Gore oli oma aja kõige jõulisem ja rajum plaat! Parim death metal plaat ... ever!

Praegu kuulan Leprosy Death

Tuleb ennast ilmselt noorte inimeste nimekirjast maha tõmmata. Mul põld õrna aimugi, et on olemas selline koht nagu Rock Stars Tatari tänaval. Ilmselt tuleb endale sissekirjutus hankida. Muzak on OK, et mitte öelda, et sarnast pole üheski teises kõrtsis püsivalt kuulda.

OK. Mis siis mu südame võitis? Death (1983-2001) ja Bathory (1983-2004). Ma ei tea just eriti palju inimesi kellele need nimed midagi ütleksid. Selles pagana kohas on aga seinal Chuck Schuldiner'i (Death) ja Quorthon'i (Bathory) pildid! Sellise sisekujunduse eest oleks ma nõus külastama isegi kõrtsi kus mängitakse Meie Meest. Lapsepõlv tuleb meelde, pisar tuleb silma. Death'ist ja Bathory'st panen siia kindlasti lisa infi. Selle jupi kirjutamise taustaks oli Pull The Plug, üli vinge tantsulugu Death'i 1988 plaadilt Leprosy.

Praegu kuulan The Misfits The Misfits

Rock muusika hall kardinal ja nööritõmbaja! Vaevalt, et Glenn Danzig ise sellega väitega nõustuks aga vaatame fakte. Väga vähesed teavad, mis on The Misfits ta ei ole saavutanud laialdast tundust ei rahva ega kriitikute seas, kui aga vaadata kui pajusid bände on nad otseselt või kaudselt mõjutanud siis paneb see täitsa kukalt kratsima. Misfitsi mõju paistab silma sellistes esinejates nagu AFI, Tiger Army, Alkaline Trio, Cradle of Filth, Marilyn Manson, Rob Zombie, Avenged Sevenfold ja Murderdolls. Misfitsit austavad ja peavad eeskujuks veel ka sellised hiiud nagu Metallica (coverid Garage Days plaatidel), Guns 'N Roses, Slayer, Pantera ja Slipknot.

Minu jaoks on The Misfits praktiliselt ainuke punk, mida ma tõeliselt naudin. Eesti Misfitsi tribuutbänd on Astrozombies, kui võimalust on kuulake ja vaadake kindlasti.

13. ja 15. novembri Rolling Stones'i kontserdi soendusbändiks on Metallica. Metallica kodulinnas San Fransiscos toimuvatel kontserditel on Metallica positsioonis, kus viimati nägin neid 1991. aastal Moskvas, mil nad soendasid AC/DC etteastet. Metallica trummari Lars Ulrich'i sõnul on Stonesi soendamine au ja privileeg ning ta loodab, et asi saab olema kuradima lõbus.

Ka Roling Stonesi ülejäänud soendajad sellel tuuril on küllaltki märkimisväärsed: Black Eyed Peas, Maroon 5, Beck, John Mayer, Joss Stone ja Trey Anastasio.

Praegu kuulan Reign in Blood Slayer

Slayer - Reign In Blood. Oh jaa lapsepõlv tuleb meelde... taevas oli sinisem ja muru rohelisem. Metal oli metal ja 60-kopkane kilekott oli 60-kopkane kilekott. Slayer on üks väheseid suuri tegijaid, kes on jäänud truuks oma algusaegade stiilile. 19-aastat vana Angel of Death võtab hinge kinni enamusel tänapäeva metal bändidel. Üli kõva! Go, Slayer, go!

Praegu kuulan Meteora Linkin Park

Kuulasin läbi sellise plaadi nagu Linkin Park – Meteora. Mitte, et ma varem seda raadios ja teles kuulnud poleks aga tervet plaati korraga polnud kuulanud. Ilmselt poleks pidanud seda ka tegema. Varem oli mul Linkin Parkist tiba parem arvamus. Meteora on täitsa hea taustamuusika ja ka natuke rohkem, kui midagi muud käepärast pole aga mingeid erilisi emotsioone minus küll ei tekita. Ah jaa... kõik lood on kole ühesugused... see võib muidugi ka sellest tulla, et need on kõik ühe bändi lood.

Praegu kuulan DevilDriver DevilDriver

Tõeliselt mõnus uus bänd. Olin täiest üllatunud, et tänapäeval ka sellist muusikat veel heal tasemel ja uute bändide poolt tehakse. Toob meelde kaheksakümnendate lõpu ja üheksakümnendate alguse raskema muusika. Natuke Kreator, natuke Death, natuke Slayer. Võimas, kiire... oi kui mõnus. Sellel plaadil väärivad erilist väljatoomist kolm lugu - Die (and Die Now), I Could Care Less ja Devil's Son. Kindlasti tasub tähelepanu pöörata ka nende viimasele plaadile The Fury Of Our Makers Hand.