David Deutsch: What is our place in the cosmos? Mulle meeldis eriti umbes neljandal minutil algav lõik selgitusega selle kohta, milline on tüüpiline koht universumis. Head uut aastat!

Kas mingi asi on olemas, kui keegi seda ei vaata? Paljud füüsikud on üritanud tuua kvantmehaanikasse „peidetud muutujaid“, et vältida erinevaid tavamõistusega vastuolus olevaid järeldusi. Ka Einstein ei suutnud uskuda, et maailm on täiesti juhuslik ja ütles, et jumal ei mängi täringuid. Nüüd on Austria füüsikud viinud läbi eksperimendi, mis välistab suure osa „peidetud muutujate“ olemasolu ja sellega avab tee mõttele, et reaalsust ei ole olemas, kui me seda ei jälgi. Lähemalt siit Quantum physics says goodbye to reality.

Slashdoti vestluses jõuti sellise küsimuseni:

Pole hullu! Ma pöörlemise eripärade tõttu on meil nüüd terve sekund lisaks. 1. jaanuaril 2006. aastal, on ühes (konkreetses) minutis 61 sekundit. See tähendab, et kell 1:59:59 järgneb 1:59:60 ja alles siis tuleb 2:00:00. Meil toimub see sündmus juba 2006. aastal. Tegelik lisasekund on 31. detsember 2005.a 23:59:60 GMT. Lisainfot leiab siit: Extra Second Will be Added to 2005 ja siit Leap second.

Kui te arvate, et teate laias laastus, kuidas maailm teie ümber toimib, siis on aega asuda kvantmehhaanika kallale. Selles, lihtinimesele peaaegu arusaadavas keeles, kirjutatud artiklis vaadatakse natukene määramatuse printsiipi, Schrödinger'i kassi, kvantmehhaanika põhimõtteid ja seda, kuidas ka Einstein alati naela pea pihta ei taba. Hea lugemine inimestele, kes tahavad kaotada reaalsustaju: Einstein's strangest theory puts quantum joke on him.

Wikipediale on ette heidetud, et massid ei suuda luua pädevat sisu ja et vaid hulljulged võtavad oma faktid sellest väljaandest. Peamiseks mureks on kriitikutel palgaliste toimetajate (ja sellega näiliselt ka igasuguse kontrolli) puudumine. Aga võta näpust! Vastavalt sellele BBC artiklile, Wikipedia as accurate as Britannica, (mis viitab Nature artiklile) on Wikipedia Britannica'ga täiesti võrdne ehk isegi parem, sest artiklid on pikemad (põhjalikumad?).

Võrreldes kõrvuti teaduslikke artikleid mõlemast väljaandest jõuti järeldusele, et Britannica's on kolm ja Wikipedia's neli viga ühe artikli kohta. Tõsiseid vigu, milles autor ei saanud asjast aru või tõlgendasid neid valesti oli mõlemas entsüklopeedias neil. Kokku oli 50 võrreldud artikli kohta Britannica's 123 ja Wikipedia's 162 viga. Way to go Wiki!

Juba aastaid on F1, WRC, IRL, NASCAR sarjades domineerinud naisjuhid. Ei tulegi meelde, millal viimati meesterahvas autosõidus maailmameistriks tuli. Naiste erakordne andekus autojuhtidena kimbutab mehi ka transpordifirmade kaugeveoliinidel ja taksojuhtide seas. Meestel lihtsalt puudub igasugune võimalus. See ala ilmselt on ja jääb naiste pärusmaaks.

Need on mõtted, mis tekkisid, kui lugesin Delfi artiklit (idioodid! miks nad otse allikale ei viidanud?), mis viitab Ilta-Sanomat'e artiklile, mis viitab BBC artiklile, mis räägib meile järjekordsest Briti teadlaste avastusest, et naised on paremad autojuhid kui mehed. Põhjus on lihtne östrogeen teeb naised palju osavamaks kui mehed (tõsi artiklis näeme, et päris kõik sellega ei nõustu). Kas aga pidada väga vettpidavaks teste, mis piirdusid 43 inimesega ja seda ajuuuringu valdkonnas, kus muutujaid on must miljon, jääb iga ühe otsustada.

Naised ilmselt satuvad vähem õnnetustesse aga kas see on just seotud parema juhtimisoskusega on siiski küsitav.

Kui siiani pole nuudlite päritolu eriti kindlalt teada ja seda on oma leiutiseks nimetanud itaallased, araablased ning hiinlased, siis nüüd Hiina saanud märgatavat toetust oma väidetele. BBC kirjutab, et Hiinas kaevati välja pott nuudlitega, mis on ligi 4 000 aastat vanad. Hiinlased on ikka määrkimisväärne rahvas. Nad on leiutanud pea kõik asjad enne kui eurooplased.

Almost Before We Spoke, We Swore on artikkel, milles New York Times kirjutab, et vandumine on inimeste seas suhteliselt loomulik ja kõikjale levinud tegevus. Vandumine on universaalne. Igas keeles, dialektis ja murrakus, elus või surnud, mida räägivad miljonid või vaid käputäis on omad keelatud väljendid.

Leideni Ülikooli keeleteadlane Guy Deutscher tõdeb, et vanimad kirjutised, mis on üle 5000 aasta vanad, sisaldavad omajagu huvitavaid väljendeid inimese kehakuju ja funktsioonide kohta ning kirjasõna on vaid kõnekeele peegeldus, mis pärineb ajast, kui inimesel arenes välja kõnevõime (kui mitte varem).

Uurijad on täheldanud, et vandumine on tihti sulam, toorest emotsioonist ja kavalast kaalutletud tegevusest. Kui üks inimene teist sõimab, siis on harva tegemist juhuslike väljenditega vaid "kontrollimatu" purse on täpselt sihtmärgile kohandatud.

"Uuringud näitavad, et mida lähemate sõprade seas ollakse, mida vabamalt end tuntakse, seda rohkem ropendatakse", ütleb Dr. Kate Burridge, Monashi Ülikoolist. "Sellega ütleme: mul on siin nii hea olla, et võin auru välja lasta. Võin öelda mida tahan."

Uuringutulemused viitavad ka sellele, et vandumine võib olla väga efektiivne meetod viha talitsemiseks ja aitab sellega ennetada füüsilist vägivalda.

Olenemata kes ja miks vannub on purske põhjused tihti samad: vandumine aitab vähendada pinget ja on omamoodi viharavi, mida tihti alahinnatakse.

Polüetüleen on materjal, millest on tehtud kilekotid, Salvo kelgud ja suurem osa koduses majapidamises kasutatavatest plastik anumatest. Kuidas siis kilekotis Marsile pääseda. Tuleb välja, et polüetüleen on erakordselt hea kaitsevahend kosmilise kiirguse vastu. See fakt iseenesest pole teadlastele uudiseks. Peamiseks probleemiks on olnud küsimus, et kuidas sellest kosmoselaev valmistada. Nüüd on NASA aga avastanud polüetüleeni erivormi, mida nad kutsuvad RXF1 ja mis on tugevam ning kergem kui alumiinium. Need omadused lobavad loota, et materjali saab kasutada Marsile sõitva kosmoselaeva valmistamiseks. Artikkel täies ulatuses on siin: Plastic Spaceships.

The Law of Accelerating Returns artikkel Ray Kurzweil'ilt, mis võtab kokku Ray Kurzweili mõtted kiireneva tehnoloogilise arengu ja peatselt saabuva tehnoloogia singulaarsuse asjus. Ray usub, et tänu geomeetriliselt progresseeruvale teaduse ja tehnika arengule kogeb inimkond 21. sajandil arengut, mis vastab 20 000 aastale tänase tempoga arvestades.

Ray teine tähelepanuväärne seisukoht on see, et inimkond hõlmab kogu galaktika juba kolmesaja aasta jooksul (eeldusel, et valgusekiirus ei ole fundamentaalne piirang). Selle põhjusel ei usu Ray ka tulnukate olemasolusse oletades, et meist vanem ja arenenum tsivilisatsioon oleks täitnud juba kogu ruumi.

Suur osa liberaalseid ameeriklasi ja teadusringkondi vaatab hirmuga, mis toimub USA teaduse rahastamises. 2006.a on üle pika aja esimene kord, kui teadusele määratud eelarve osa inflatsiooniga sammu ei pea. Kuigi teadus mõõtmine kvantitatiivselt on natuke küsitav siis, kui 90-ndate keskel oli 61% avaldatud teadusartiklitest USA teadlaste looming siis täna on see ainult 29%. Märgatavalt on vähenenud ka USAsse minevate Nobeli auhindade osakaal.

USA mõjuvõimu alustalad on suuresti nende teadusmahukas tootmises ning need näivad murenevat. Asemele on tulemas Hiina ja India. Huvitav küsimus on see, kas USA hääbub vaikselt usuhullu paremradikaalsusesse või toimub mõne aja pärast mingi kataklüsmiline majandus ja/või poliitiline sündmus. BBC News kirjutab murelikult ameeriklastest ja teadusest The struggle over science.

Teadlastel on õnnestunud lugeda katsealuste mõtteid jälgides aju aktiivsust. Teadlastel õnnestus ajupiltide (functional Magnetic Resonance Imaging) abil välja selgitada, millist pilti katsealune vaatab või millist heli ta kuuleb. Kõigile rahustuseks peab nentima, et uuringu juht Dr John-Dylan Haynes ütles, et asi on mõttelugemismasina loomisest veel kaugel.

Kuna aga meie tehnoloogiline progress tundub eksponentsiaalses joones minevat siis äkki viie või kümne aasta pärast on "organitel" juba vajalik tehnika olemas. Võimuhullud kindlasti rõõmustavad kui kriminaalkoodeksise ilmub sõna mõtteroim. Lisa infi siit: First Steps towards Building a Mind-Reading Device.

Jälle on tulemas igaaastane tähesadu nimega perseiidid. Tähesadu algas juba juuli keskpaigas, kuid kõige suurem aktiivsus on vahemikus 8. kuni 14 augustini, maksimumiga 12. augustil 20h00m-22h30m (allikas). See on natuke kurb kuna päikeseloojang on kell 21h20m ja hämarik lõpeb alles kell 22h11m.

Tähesajus peaks tippajal olema näha üle 100meteoori tunnis. Vaatlemiseks oleks soovitava minna eemale suurtest asulatest, mis oma tuledega kipuvad vaatlemist segama. Kõige parem on meteoore jälgida selili matil või lamamistoolis. Soovitav oleks varustada end ka sõprade ja alkoholiga - reede õhtu ikkagi...

Perseiidid on seotud Swift-Tuttle komeediga ja on nähtavad siis kui Maa läbib komeedist mahapudenenud prahti. Komeedi sabast maha jäänud materjal sööstab atmosfääri kiirusega 60 kilomeetrit sekundis (216 000 km/h) ja põleb (tavaliselt) ära enne maapinnale jõudmist. Perseiidide nimi tuleb Perseuse tähtkujust, milles on perseiidide radiant e. koht kust nad näiliselt välja tulevad. Jääb vaid loota pilvitut ilma... ilm.ee ja weather.com olulist optimismi ei tekita.

Boonustrackina on vahetult Perseuse kõrval olevas Jäära (Aries) tähtkujus näha, suure punase tähena, Marss. Taevakaart [NASA - The 2005 Perseid Meteor Shower].

Lõuna-Korea teadlased kloonisid esimese koera. Korraga sündis kaks kloonitud kutsikat, kellest üks suri 22 päeva pärast kopsupõletikku. Ellu jäänud kutsu nimeks sai Snuppy (luhend: Seoul National University puppy) ja nüüd, 16-nädala vanusena, paistab tal päris hästi minevat.

Koerad klooniti katsete tegemiseks, et leida haiguste põhjusi inimestes ja loomades. See muidugi tekitas märgatava pahameele koerasõprade hulgas, kes leiavad, et koerte kloonimine katseteks tekitab mitmeid moraalseid ja eetilisi küsimusi.

Kogu see värk meenutab firmat Repet filmist 6th Day (Arnold Schwarzeneggeriga peaosas). Repet võimaldas (või hakkab võimaldama) kloonida oma lemmikut ja teha ka sobivaid muudatusi, et loom paremini mööbli ja põranda kattega kokku sobiks.

Loodetavasti, tänu Korea tavadele, ei tekita koera katseteks kloonimine seal maal nii palju probleeme, et kloonimine sootuks keelataks.