Uued inimesed, uued tuuled, uued eesmärgid, uued nägemused, uued ettevõtted, uued kohad, uus motivatsioon

John Lennon - Imagine

Imagine there's no Heaven
It's easy if you try
No hell below us
Above us only sky
Imagine all the people
Living for today

Imagine there's no countries
It isn't hard to do
Nothing to kill or die for
And no religion too
Imagine all the people
Living life in peace

You may say that I'm a dreamer
But I'm not the only one
I hope someday you'll join us
And the world will be as one

Imagine no possessions
I wonder if you can
No need for greed or hunger
A brotherhood of man
Imagine all the people
Sharing all the world

You may say that I'm a dreamer
But I'm not the only one
I hope someday you'll join us
And the world will live as one

On olnud kuulda nurinat, et minu sünnipäeva etteteatamise ajad on mõnikord liiga lühikesed olnud. Sünnipäev toimub 22. märts 2008 kell 18:00

Esmaspäev möödus ilma märkimisväärsete sündmusteta. Kuskilt ajusoppidest ilmus päevavalgele üks mu vana idee riigiteenistujate tulemustasu asjus. See peaks olema seotud konkreetsete makromajanduslike näitajatega. Parlamendis võiks põhipalk olla kaks korda riigi keskmine, millele lisanduksid boonused heade tulemuste eest. Mõõdetavad näitajad võiksid olla tööpuudus, majanduskasv, inflatsioon ja iive. Erinevatel ministeeriumidel oleks osa tulemustasust seotud nende samade näitajatega teine pool aga konkreetsemalt nende tegevusvaldkonnaga. See mõte tuli mulle juba ammu-ammu, aga tervemõistus surus selle mõtte lihtsalt maha, kui eluvõimetu. Näidake mulle poliitikut, kes sellise tasustamise poolt hääletaks.

Teisipäeval käisin Reval Piano klaveri töötoas. Seal näitas Heiki Parts, kuidas vana klaver uueks saab. Hästi huvitav oli. Klaver koosneb rohkem kui kümnest tuhandest jupist ja klaverite restaureerimine on üks erakordselt peen kunst. Reval Piano on Sevenline klient ja eelnev võib olla natuke reklaamimaiguline, aga seda on on tõesti erakordselt põnev teada saada, kuidas mingi ala tipptaseme mehed oma asju teevad.

Koolis oli esimene töö informaatika ajaloo teemal, mis pärast mõningaste tehniliste viperuste ületamist ka tehtud sai. Tulemused oleks pidanud kohe selguma, aga tegelikult ei tea ma neid siiani. Probleem on kuskil WebCT keskkonna sügavustes, aga kunagi saab need tulemused ju ikkagi teada nii, et ma ei põe eriti.

Kolmapäeval sai natuke hambaid teritatud, käisin hambaarsti juures. Asi liigub vaikselt selles suunas, et mingi hetk peaks naeratus natuke sümmeetrilisemaks muutuma. Kool oli natukene igav PowerPointi presentatsiooni tegemine praktikumis ja Exceli alused loengus. Kuigi ma pole just suur PowerPointi äss, siis tundus õpetatav kuidagi väga algtase ja praktikumi ei saa vahele ka jätta kuna see on enne loengut. Tõsi selles loengus viibimine oli küll natukene mõttetu. Ma kasutan Excelit ca 11 aastat ja poolteist tundi juttu sellest, kuidas lahtreid kopeerida ja valemeid kirjutada oli natuke tüütu. Õnneks sain oma asjadega tegeleda.

Neljapäeval sain aega ka trenni minna. Esimest korda õppisime midagi põnevat ka jalgadega tegema ja see hakkab natukene juba kung fu filme meenutama. Päris lõbus.

Reedel toimus ITK rebaste pidu, mis sai alguse GPS-orienteerumisega. Müttasime ligikaudu kaks tundi mööda linna ringi ja täitsime mitmesuguseid ülesandeid. Läbisime ilmselt umbes kuue kuni kaheksa kilomeetrise matka. Pärast seda sundusime Tugamanni Veskisse head ja paremat nautima. Seda sai nauditud kella kolmeni, kui tuli buss, mis meid linna tagasi tõi.

Laupäeva hommikul oli tervis natuke kehv. Kuna ma pole päris pikka aega tina panemisele erilist tähelepanu pööranud, siis oli vorm täiesti käest läinud. Ülejäänud aegu kulus raamatute lugemisele ja umbes kelle 21 ajal otsustasin Prison Breaki vaatama hakata. Vaatasin osa osa järel nagu mingi sõltlane. Kell seitse hommikul pärast 20. osa mõtlesin, et peab natuke tuduma ka, sest üheteistkümneks oli plaanitud emale transporditeenuse osutamine.

Pühapäeval vaatasin Prison Breaki esimese sesongi lõpuni. Pole midagi öelda, täitsa tasemel tehtud asi. Lugesin kõvasti raamatuid, solgutasin Fredit. Tehisintellektist lugedes ja meenutades esmaspäevaseid riigivalitsemise mõtteid meenutades tekkis idee, et geneetilised algoritmid on erakordselt edukad keerukate ressursijaotusülesannetele optimaalsete lahenduste leidmisel. Üheltpoolt võib tuua näiteks operatsioonisüsteemide tuumades protsessidele ressursside jagamine ja teiselt poolt väga paljude muutujatega ülesanded nagu reaktiivmootori konstrueerimine. Asja juurde tagasi tulles, üks keerukamaid ressursijaotusülesandeid, mis üldse olemas on on riigi eelarve optimaalne koostamine. Analüüsides kogu kättesaadavat ajaloolist infot võiks õnnestuda sellise jaotuse leidmine, mis oleks ideaalsele võimalikult lähedal. Muidugi tuleks eelnevalt kõrvaldada asja juurest kõik poliitikud, sest optimaalne jaotus ei pruugi sugugi ühtida poliitikute plaanide ja võimu ihaga.

Nii, nüüd on tekkinud plaan elukohta vahetada ja sellega seoses müün maha oma erakordselt hea korteri, mis asub Endla 94. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis paikneb neljakordse maja neljandal korrusel. Panin ka terve hunniku materjali vaatamiseks välja. Siit pääseb ligi kõikidele piltidele, kaartidele, plaanidele ja muule huvitavale. Esialgu on hind 1,5 miljonit krooni, aga ma võtan hinnangu ka teiselt maaklerilt ja sellega seoses võib hind muutuda. Kui tead kedagi kellel võiks asja vastu huvi olla, siis palun anna info edasi.

Möödunud nädal läks kinnisvara tähe all. Kõigepealt pidin esmaspäeval minema vaatama 4-toalist korterit Sõle tänaval, aga maakler helistas ja küsis, kas meile teisipäev sobib. ütlesin, et sobib.

Hakkasin lugema Jack Welchi raamatut Winning. Juba esimestest peatükkidest tundub olevat tegemist väga asjaliku raamatuga. Tegemist on mehega, kes on valitud sajandi tegevjuhiks ja tema kogemustest leiab kindlasti midagi mida kõrva taha panna.

Teisipäeval käisime korterit vaatamas. Päris asjalik korter ja meie jaoks sobiva hinna ja kvaliteedi suhtega. Natuke õnnestus hinda ka alla tingida, aga see ei olnud teab, mis hiiglaslik võit. Ei hakanud pikalt venitama ja otsustasime Kristiga, et ostame selle pinna ära.

Kolmapäeval andsime maaklerile oma soovist teada ja ta pani paika aja broneerimislepingu sõlmimiseks. Neljapäeva hommikul saigi nimetatud leping sõlmitud ja tuli otsida välja tagatisraha. Kuna ma aga nädal tagasi laenasin kõik oma raha sõbrale välja, siis olin natukene kitsikuses. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Suurim hädaabipakk tuli Prontolt, kes lihtsalt küsis palju vaja ja tegi ülekande.

Reedeks oli papp koos ja Kristi kandis selle müüja arvele. Seega peaks lähema kahe kuu jooksul talle natukene raha juurde kandma ja korteri notariaalselt oma nimele vormistama. Et see aga sündida saaks pean enne oma praeguse eluaseme maha müüma. Sellega algas operatsioon "kodu kauniks", mille lõpp eesmärgiks oli korralike kinnisvarakuulutusse sobivate piltide tegemine.

Selleks, et korterit pildistada peab olema hästi lühike objektiiv. Helistasin Vali Doolile, kes teab kõike, ja küsisin, ega ta ei tea kellel on kõige lühem. Kõhklemata ütles ta, et Pokil on kõige lühem. Helistasin siis Pokile, kes hea inimesena oli valmis oma objektiivi mulle laenama ja kuna vahepeal selgus, et mul pole ka kaamerat, siis andis ta kogu komplekti. Mul pole pikemat aega korralikku kaamerat olnud ja seetõttu pildistasin kodus valimatult kõike, mis ette juhtus, väga hea oli.

Laupäev oli operatsiooni "kodu korda" põhifaas. Ligikaudu kuue tunni jooksul sai korter nii korda tehtud nagu see pole juba aastaid olnud. Olin mõni aeg tagasi tellinud Kallelt aknalaua plekid (ma siis veel ei teadnud, et müüma hakkan) ja panin need ka siis ühe jutiga paika. Huvitav on see, et mul on kolm ühesugust akent ja seega mõõtsin neist vaid ühe, õnneks kõige laiema. Teine "täpselt samasugune" aken oli neli ja kolmas seitse sentimeetrit kitsam. Natuke näputööd tangidega ja probleem sai lahendatud. Umbes seitsmeks õhtul oli kõik valmis. Korter korras, pildid tehtud, ise õnnelik ja väsinud. Viisin Pokile kaamera tagasi. Peab ikka endale ka korraliku komplekti ostma. Tõin Fredi Lasnamäelt ära. Ta oli endale kuskilt 38+ palaviku hankinud ja oli täitsa küpse.

Pühapäeval toimus suurekaliibriline looderdamine. Lugesin natuke Kurzweili raamatut The Singularity is Near. Fredi oli vahepeal palavikust võitu saanud ja möllas rõõmsalt mängunurgas, kui Järve Selveris käisime. Elu on lill!

Esmaspäev algas kerge ebaõnnega. Käisin hommikul jooksmas ja kuna jooksin mingi imeliku sammuga, siis selle lõpuks oli põlv jube valus. Päeval pidin hambaarsti juurde minema, aga ta helistas ja teatas, et puur on p***s ja soovitas mul järgmisel esmaspäeval uurida, millal puur terveks saab. Ma üritasin talle selgitada, et see võiks ikkagi teenuse pakkuja mure olla, aga eks paistab.

Teisipäev oli seetõttu huvitav, et sain oma hajameelsusega hiilata (tõsi ma ei olnud ainus). Läksin kella kuueks kooli ja tahtsin varmalt tarkust taga nõudma asuda, aga võta näpust. Mida pole, see on õppejõud. Natukene oma ajusoppides tuuseldades jõudsin enamvähem kindla järelduseni, et õppejõud teatas eelmisel nädalal oma puudumisest 12. septembril. Mis siis ikka, võtsin loengus kirjapandu lahti ja seal täpselt suure hüüumärgi kõrval oligi kirjas, et 12. septembril loengut ja praktikat, ei toimu. Mis siis ikka muidu oleks ilmselt tööle pikemaks jäänud. Kuna aega oli üle, siis otsustasin minna OnOffi ja osta oma rüperaalile uue koti. Uue koti peamine iva on selles, et see toimib nii ärimehe kotina, käeotsas kandmiseks, aga lisaks on tal ka peidus seljakotirihmad, et üks käsi teisest pikemaks ei veniks. Kott ise oli Dicota College Motion. Põlv on päris valus. Käia on valus, rääkimata jooksmisest. Inglise keele testitulemuse sain ka teada 114/125.

Kolmapäev. Põlv ei näita olulisi paranemise märke ja kaalun, et äkki peaks mõne arstiga konsulteerima, aga hetkel siiski ei hakka end sellega vaevama. Kool tegi sellise üllatuse, et infotöötluses tõsteti praktikum loengu, ette ja sellega tekitati väga halb olukord. Nimelt kulus mul praktikumi ülesande lahendamiseks umbes seitse minutit ja olenemata sellest oleksin pidanud pea poolteist tundi loengut ootama ja siis alles veerand kümme koju saanud. Põhjuseks oli asjaolu, et ITKl pole arvuteid et meile praktikumi pärast loengut teha. Kirjutasin igaks juhuks kaebuse õppeosakonnale. Vaatame, mis saab. Endine olukord sobis kõigile, praegune on aga mõningatele (mina nende seas) küllaltki ebameeldiv, kui tahame ka loengus käia.

Neljapäev oli väga hea päev, sest esimestkorda üle väga pika aja sai jälle trenni minna. Põlv ei anna küll olulisi paranemise märke, aga wing tsun ei koorma eriti põlvi. Trenn oli erakordselt nauditav. Nüüd hakka trenn olema esmaspäeviti, teisipäeviti ja neljapäeviti. Kuidas ma selle oma päeva mahutan on mulle veel mõistatus. Üldiselt soovitan aga kõigil wing tsun'i proovida. Nagu Hannes ütles, elu on lill ja kung fu on chill.

Käesolev reede on sel kuul kolmas ja seega peaks toimuma ulmeühingu kogunemine Texases. Aga ma ei jõudnud sinna, sest kulutasin oma aega tilulilu peale. Vaatasin Pronto viidatud linkidest open source mänge läbi. Vanad Doomi ajad tulid meelde. Välja ei jõudnud. Põlvega on selline lugu, et ilmselt tuleb vööst saati maha võtta, lootust ei ole. Sain lõpuks läbi Seth Godin'i raamatu Permission Marketing. Kuigi oma kirjutamise aja tõttu (enne dotcom kräshi) natukene naljakas, siis on see siiski suurepärane raamat ja kohustuslik kirjandus igale tänapäeva turundajale. Proovin sellest Sevenline internetiturundus ajaveebi tiba pikema lõigu postitada.

Laupäev oli täielik uimerdamine, mida võib ka puhkamiseks nimetada. Särav hetk oli see, kui unustasin raha maha ja proovisin Selverit stuffi osta. Kassas oma täbarat olukorda märgates teatasin, müüjale, et lähen ja toon kohe raha ära, mille peale too noogutas. Kui ma tagasi jõudsin oli kogu kraam jälle mööda poodi laiali viidud. Ma mõistan, et nad ei taha kassa juurde suurt tasumata kauba mäge, aga siis tuleks ka nii öelda ja mitte jäta kliendile muljet, et ta kohe rahaga naastes oma kola kätte saab. Läksin ostsin Prismast.

Pühapäev oli ka väga rahulik. Vaatasin oma lingilasu üle ja panin huvitavamad vaatamiseks välja. Siis vedelesin ja lugesin Ray Kurzweil'i raamatut The Singularity Is Near: When Humans Transend Biology. Tõeliselt hea raamat tuleviku ja tehnoloogia arengu teemadel.

Siis aga tuli mulle hirmus kihk peale, mis on vastus Elioni reklaamis olevale küsimusele alfaosakese kohta. Vastus on siin. Internet teeb targaks!

Teine asi, mis täna telest silma jäi oli see, et üks joodik lõi teisele noa südamesse. Selles ei ole iseenesest midagi uudisväärtuslikku, aga telepilt näitas kuriteopaika, millest politseinikud olid üle käinud. See on juba kolmas (kolmest) kord, kui mulle jääb silma, et kõik, mida kuriteopaiga uurimisel kasutatakse loobitakse politseinike poolt sinna samasse maha: kindad, mõõdulindid ja muu läbu. Huvitav, kas nad Tallinna linna heakorra eeskirjaga on kursis?Oh, tundub, et põlv hakkab paranema. Natuke peaks vist veel jooksmisest hoiduma. Elu on lahe! Ilusat uut nädalat kõigile.

Esmaspäeval oli esimene päris koolipäev. See tekita natukene kõhklusi ja kahklusi, kuidas kool mu ülejäänud eluga kokku sobima panna. Nimelt lõppes kool kell kümme õhtul ja see oli natuke õõvastav (Terminoloogia alused).

Päeval käisin pulmonoloogi juures, kes tõdes, et vahepeal kogetud mured näivad tagasi tõmbuvat. Huvitav asi selle juures oli aga asjaolu, et mu kopsumaht on 6,7 liitrit, mis on 10 protsenti rohkem, kui poolteist aastat tagasi, mil seda viimati mõõdeti. oluline on see, et eelmise mõõtmise ajal olin ma veel suitsetaja. Kas see 10 protsenti tuli suitsetamisest loobumisega või kuskilt mujalt ei ole muidugi päris kindel.

Teisipäeval paistis kool juba natukene erksamates värvides. Tunde oli küll üheksani aga aine tundus lihtne ja praktikumis ei olnud vaja päris lõpuni viibida (Sissejuhatus informaatikasse, mida annab microsoftimees Kalev Pihl).

Kolmapäev oli päris lõbus. Sissejuhatus infotöötlusesse algas sellega, et räägiti natuke Linuxist ja Windowsist (Sissejuhatus. OS kasutajavaade). Lõbus osa oli aga praktikum, kus õpetati Windowsi käsurida kasutama. Ülesanne oli luua skript, mis ühenduks anonymous kasutajaga ftp saiti ja siis laeks sealt ette antud faili. Mul on seda skripti ikka ja jälle vaja läinud ja ma pole mitte kunagi viitsinud seda valmis teha. Nüüd siis lõpuks tegin. Umbes 10 minutit läks (ette antud ftp path ei olnud olemas).

Sain Jaak Aaviku (see pole see peha, kes tu.ee kinni lasi panna) käest tema uhiuue raamatu, milles ta õpetab algajat kunstnikku rastergraafikaga hakkama saama. Kui ma selle läbi saan loetud, siis kirjutan kindlasti väikese jupi Sevenline bloggi.

Näljapäev on selleks loodud, et saaks terve päeva joodud. Tegelt aga ei joond tilkagi. Käisin hoopis Eturundus nummer kuuel, mis võrreldes eelnevatega oli väga filosoofiline. Kuna mul oli aga inglise keele test kell 1600, siis pidin sealt varakult lahkuma. Test läks väga kähku ja jõudsin koju kella kuueks. Kristi pidi sõbranna sünnipäevale minema. Mõtlesin viimase hetkeni, et äkki läheks kaasa, aga otsustasin siiski Frediga koju jääda. Kooli ja töö kõrvalt jääb seda aega ju nii vähe. Vaatasime Muumisid ja Robotite filmi. Väga mõnus oli.

Ah jah, tööd tehes mõtlesin, et pole ammu midagi müünud ja otsustasin mõned „külmad kõned“ teha (need on ühed jube õudsed ja hirmuäratavad asjad). Otsustasin, et teen kümme kõnet või viis positiivset tulemust. OK, sellele kulus kokku 45 minutit. Tulemuseks viis positiivset ja kaks firmat, kellel on internetiturundusega kõik nii hästi, et neil pole midagi paremaks muuta (seda ei ole küll nende kodulehelt koheselt märgata).

OK, reede. Tööl läks kõik suurepäraselt. Paar kliendi kohtumist liigutasid inimesi vajalikus suunas. Sai ka mõned olulised asjad ära lõpetatud. Reede on koolivabapäev. Isiklikus plaanis saavutasin selle, et teatava kodanik kandis mulle ära osa oma võlast, millega ta on juba aastaid hiljaks jäänud. Aga nagu ütlevad targad inimesed, siis parem hilja, kui mitte kunagi. Kas raha ka laekub selgub esmaspäevas, sest ülekanne tehti ca kell viis ja Hansast Samposse. Aga ma usun inimestesse.

Reede suurimaks saavutuseks oli see, et hommikune 2km jooksus saavutasin ilmselt oma viimase 15 aasta tippmargi ajaga 7:33. See on selline keel vestil aeg. Kui kopsud tagurpidi joosta, siis saaks sealt praegu ilmselt 10-15 sekundit veel maha. Paari kuuse harjutamisega peaks aga 7 algusesse või 6 lõppu jõudma. Eesmärgiks on muidugi kuuega tulemus.

Laupäeva peamiseks tegevuseks oli koos Kristi ja Frediga seente jahtimine. Natuke külm oli. Need, kes arvavad, et kehv seene aasta on ilmselt püüavad kuskilt mujalt seeni. Ma käisin neeme kandis. Igal juhul saime natuke seeni ja tulime tulema. Ma ei julgenud kõiki seeni korjata ja seega jätsin mitmed isendid metsa.

Kahju hakkas maha jäetud seentest ja seega läksime pühapäeval tagasi. Otsustasin järgida vana korilaste strateegiat ja mõelda nagu seen. See õnnestus. See ni tuli nii palju, et nende puhastamisele ja kupatamisele kulus üle nelja tunni. See pani mind mõtlema selle tegevuse mõistlikkusele. Tulemuseks on tõdemus, et seeni võib küll korjata, siis tuleb need kellelegi ära anda (soovitavalt vaenlasele). Säästetud ajal võiks teha, midagi tulusat ning teenitud raha eest seeni kuskilt osta.

Vahepäeal käisin Tabasalus ujumas. 25 meetrit on ikka natuke lühike bassein. Kui tahad pikka maad ujuda, siis hakkab pea ringi käima. Tegin kuuskümmend neli otsa ehk 1,6 kilomeetrit (oh, see on üks usa miil). Käisin auru ja soome saunas ning suplesin niisama. Kohtasin vana tutavat Andrest, kellest on vahepeal saanud Молодежь Эстонии reklaamidirektor. Ta on suur leiliarmastaja, kui teised kasutavad leiliviskamiseks kulpi, siis tema teeb seda anumaga, millest selle kulbiga vett võetakse. Päris mõnus oli.

Selle pühapäeva hea idee oli oma nädala tegemised üles tähendada. Vaatame kaua ma seda teen, aga kui mu elu on väärt elamist, siis väärib see ju ka ülestähendamist. Teine point on muidugi üritada Targutajale jälle natuke elu sisse puhuda.

Täitsa igav oli ja raamatut ei viitsinud lugeda, siis lõin aega surnuks. Alustuseks, milline päevaaeg sa oled:

You are more than a little eccentric, and you're apt to keep very unusual habits.

Whether you're a nightowl, living in a commune, or taking a vow of silence - you like to experiment with your lifestyle.

Expressing your individuality is important to you, and you often lie awake in bed thinking about the world and your place in it.

You enjoy staying home, but that doesn't mean you're a hermit. You also appreciate quality time with family and close friends.

Ja teiseks, kui loll sa oled?:

What does this mean? You are 3% stupid. This means... You are our next Einstein. Wow! Keep up the great thinking.

Üks päev vähem, kui kolm kuud tagasi otsustasin, et õpin selgeks pimesüsteemis kirjutamise. Kunagi ma mingil määral oskasin seda aga tegelikult pole pidevalt kunagi kasutanud.

Niisiis, kuna enamus mu töö viljadest jõuab inimesteni läbi klaviatuuri, siis leidsin, et pimekiri oleks mõistlik oskus, mis endale selgeks teha. Alustasin 3. märtsil ja sihiks oli 300 tähemärki minutis. Lisatud graafikult võib näha, kuidas ma kolmesajani jõudsin (täpsemalt 301,21 tähemärki minutis).



Lõpus on märgatav spurt, sest mulle tundus, et muidu võib plaan nurjuda. Järgmine siht on 400. Programmina kasutan seda TypeFaster, millele lisasin eesti klaveri faili.

Eile olin üleval 15 tundi siis magasin, segastel asjaoludel, umbes kolm tundi ja nüüdseks olen üleval 18. tundi. une puudus on ilmselgelt tunda ja väsimus suur. otsustasin katsetada, kas ja kuidas mõjub selline asi töövõimele.

Katse objektiks on Eesti hümni kirjutamine kümne sõrme pimesüsteemis. Eesti hümnis on nimelt 400 märki (sellisena nagu mina teda kirjutan :) ja siis on hea kiirust harjutada.

Kohe alguses ei saa mitu korda järjest vedama ja alustan uuesti. Lõpuks mõtlen et, OK, teeme siis aeglaselt, kirjutamine venib nagu tatt. Oo, lõpuks ometi. Huvitav, kas pool tavalisest kiirusest tuli välja?

Tulemus aga on üllatav vaid 10% alla tavalise kiiruse ja vigade sageduses muutus puudub. Tõsi, subjektiivne tunne oli, et teen kõike väga aeglaselt ja kohmakalt. Kas see väsimus on siis vaid näiline? Milleks siis üldse magada

Üks inimene sai mõned ajad tagasi paari lollusega hakkama ja mina sain neist alles mõni päev tagasi teada. Minu areng seisneb selles, et varem oleks ma kodaniku ette võtnud ja maalinud talle värvika pildi sellest kui mõttetu teoga ta ikka hakkama on saanud. Pean tunnistama, et paar korda oleks asi peaaegu selleni läinud aga suutsin end siiski talitseda. Tehtut nagu nii olematuks ei tee seega pigem keel hammaste taga hoida (eriti, kui arvestada sellega, et kõnealune isik vaevalt elus sellist asja veel tegema satub). See postitud on nii mõttetu just selle pärast, et tegemist on pigem auru välja laskmisega.

Patsutasin endale õlale ja täheldasin, et minus on tekkinud enesekontrolli alged.

Natuke reklaami ka. Mul on üle üks korter Kiisa tänaval. Korteri näitajad on järgmised: korrus 4/4, pinda 32 m2, 1 tuba, kivimaja ehitatud 1955. a, parkimiskoht, kelder, keskküte, heas korras, pakettaknad, turvauks, trepikoda lukus.

Mõnus poissmehe plats. Kõik asjad käe jala juures, eriti kui peaksid töötama näiteks Äripäevas või YITi majas. Siit leiad lisainfi korteri kohta.

Aarne kaudu leidsin sellise põneva testi, mis näitab täpselt ära kuidas sa sured. VÄga teaduslik. Väga õige. Kuidas sina sured?

You scored as Gunshot. Your death will be by gunshot, probably because you are some important person or whatever. Possibly a sniper, nice, quick, clean shot to the head. Just beautiful.

Gunshot		73%
Disappear		60%
Cut Throat		53%
Natural Causes		53%
Accident		47%
Stabbed		40%
Posion		40%
Eaten		33%
Suicide		33%
Disease		27%
Bomb		20%
Drowning		20%
Suffocated		13%

How Will You Die?? created with QuizFarm.com

Hei! Minu sünnipäeva toimub laupäeval 25. märtsil 2006. aastal. Asukohaks on mu kodu Endla tänaval (Kliki kõrval oleval pildil Google Earth'ist pärit vägeva aerofoto vaatamiseks). Kutsutud on kõik sõbrad ja tuttavad. Piiravaks teguriks võib saada asjaolu, et ma ei tunne uksepeal ära. Kui arvad, et keegi peaks kindlasti osalema ja pole veel üritusest teadlik siis anna talle ka teada. Ametlik algus on 18:47. Kaasa peaks võtma tarbitavaid vedelikke ja väärtuslikke kingitusi.