Täna, ühe suurepärase tarbimiskogemuse tagamaid uurides ja ja avastades, et olen oma teenusepakkujale teinud pea 11 tonnise ettemaksu, leiutasin uue sõna selleks sõnaks on

vaegmõtleja

Vaemõtleja on inimene, kes teoreetiliselt (ametikohalt, hariduselt) peaks olema võimeline mingit probleemi lahendama, aga ei saa sellega kuidagi hakkama. Kasutusnäiteid:

• Meie osakonna juhataja on vaegmõtleja, sest A, B ja C
• Vaegmõtlejast autojuht sooritas pöörde suunatuld sisselülitamata
• See ajaveebnik on vaegmõtleja, ta ei valda õigekirja
• Rullnokk on vaegmõtleja, mitte loll ja hull

Tulles tagasi eelneva teenindussituatsiooni juurde, ei ole selge kumb meist nüüd vaegmõtlejaks osutus. Mina üritasin klienditeenindajale oma nägemust müüa, mis sisaldas summat A. Klienditeenindaja aga arvas, et summa B on palju lähemal reaalsusele. Ma tegelikult ei olnud sellega eriti nõus, aga kuna mul polnud pangaväljavõtteid käepärast ja siis ei hakanud temaga vägikaigast vedama. Pärast seda, kui olin oma suurepärase tehingu dokumendid raamatupidamisse edastanud, teatas raamatupidaja, et nüüd on meil 10976,12 kroonine ettemaks.

Kuradi vaegmõtleja!

Postitust kirjutades avastasin oma suureks kurvastuseks, et ma pole sugugi esmaavastaja. Ajaloolise tõe huvides olgu märgitud, et enne mind on seda sõna kasutatud internetis kahes kommentaaris (üks ja kaks) ning Kodutud foorumi kasutajtasemena. Minu panus eesti keele arengusse on siiski sõltumatu mõttetöö vili ja ainult kinnitab selle sõna vajalikust.